Kui mõelda, et inimkonnal kulus tuhandeid aastaid, et liikuda abakuse juurest Babbage’i unistuseni, ning sealt omakorda vaid paarsada aastat Douglas Engelbarti „kõikide demode emani“ (siinkohal sügav kummardus kõigile, kes on selle video täispikkuses ära kannatanud), siis viimase viiekümne aasta areng mõjub lausa ebareaalselt kiire. Täna oleme olukorras, kus loovus tähendab laupäevahommikuse kohvi kõrvale Claude’ile korralduste delegeerimist: „Kirjuta bot, mis koostaks iga nädal ühe blogipostituse.“ Me ei kasuta enam tööriistu – me delegeerime oma mõtlemise ära. Kuhu me siis järgmise viiekümne aastaga jõuame? Skynet? Herman Hollerith pani 1880. aastatel perfokaardid andmeid töötlema, et säästa aega. Täna säästame aega nii efektiivselt, et varsti pole meil oma ajuga enam midagi peale hakata. Küsimus ei ole enam selles, kas masinad suudavad kiiremini arvutada, vaid selles, mida teeb inimene siis, kui masin suudab teha ka suure osa mõtlemisest. Mis saab kõigist praegustest koodijänkudest?...