Otse põhisisu juurde

Postitused

Nädal 6. Arvutid ja paragrahvid I

Kui rääkida intellektuaalomandist ja WIPO klassikalisest mudelist, siis esmapilgul tundub kõik loogiline. On patendid leiutistele, kaubamärgid brändidele ja autoriõigus loomingule. Kuid süvenedes tekib tunne, et see XX sajandi pärand on tänapäeva digitaalses ja ülikiirelt muutuvas maailmas nagu vanaema nuppudega telefon – funktsioneerib aga selgelt ajale jalgu jäänud. Mis tegelikult töötab? Kaubamärk ja usaldus! Kui küsida, milline WIPO komponent praegu kõige paremini toimib, siis pakuksin välja kaubamärgi. See on aus ja selge. Kaubamärk ei keela kellelgi teisel samasugust toodet teha, seelihtsalt keelab teise nimel esinemise. See kaitseb tarbijat tõhusalt! Kui ma ostan toote, millel on Philips või Apple, siis ma tean, mida ma saan. See reguleerib turgu ilma innovatsiooni lämmatamata. Isegi kui turul on kümneid "kokakoola-laadseid" jooke on originaalil oma koht tänu kaubamärgile, mitte konkurentsi keelamisele. Kõige kriitilisemalt tuleks aga üle vaadata patendisüsteem, eriti ...
Hiljutised postitused

Nädal 5. Tarzan suurlinnas

Selle nädala ülesandes tuli Virginia Shea "kümnest käsust" valida üks põhimõte, mis on sama oluline ka tänapäeval. Minu valikuks osutus viies käsk: " Näe võrgus hea välja." Internetis puudub kehakeel, näoilme ja hääletoon – kõik see, mis tavasuhtluses annab meie sõnadele lisatähenduse. Võrgus jääb järele ainult tekst ja see tekst ongi meie "nägu". Seetõttu tasub selle kirjutamisse suhtuda hoolikalt. Esimene asi, mida inimesed märkavad, on kirjaoskus. See ei tähenda, et iga komakoht peab täiuslikult paigas olema, kuid elementaarne hoolikus näitab, et autor võtab nii ennast kui ka lugejat tõsiselt. Kiirustades kirjutatud ja trükivigadest tulvil tekst jätab mulje, et sõnumi sisu ei ole saatjale eriti oluline. Kui tõsiselt suudaksime võtta inimest, kes kirjutab: "tere. sain teada et arve on tasumata. kuhu pean pöörduma." Teine oluline aspekt on faktitäpsus. Internetis levib valeinformatsioon kiiremini kui kunagi varem. Kui esitad fakte, kontrolli nee...

Nädal 4. Info- ja võrguühiskond

Selle nädala teemaks siis jälgimiskapitalism ja digiaedik ning nende hetkeseis Eestis ja võimalikud tulevikustsenaariumid. Kui küsimus on, kui suureks probleemiks need on, siis julgen öelda, et ega probleemi ju pole. Veel... Ehk siis jälgimiskapitalismi all mõeldakse olukorda, kus kogutud andmete põhjal üritab andmete koguja nende pealt teenida. Igapäevaselt siis ilmselt kõik Facebooki, Instagrami jt kogutud andmed, mille põhjal üritatakse sulle õiget riideeset või pesupulbrit reklaamida. Nii mõelda, siis polegi probleemi ju? Tüütu küll, aga kas just päris probleem. Probleem tekib siis, kui kogutud andmete põhjal üritatakse mõjutada olulisemaid otsuseid kui pesupulbri valik — näiteks valimisi. Seal saaksid eelise need õiged reklaamiostjad, kelle eelarve on paremas seisus. Samas hetkel veel ei tunneta põhjust suureks muretsemiseks. Teine teema on juba riigi andmekogudega. Eesrindliku e-riigina on põhimõtteliselt iga meie parameeter salvestatud kuskile andmebaasi. Enamus sellest infost o...

Nädal 3. Uus meedia

Üks, kes kasutab uut meediat oskuslikult - Eesti Ekspress Ekspress on selles mõttes päris hästi pihta saanud, et nad ei ürita lihtsalt paberlehte arvutiekraanile suruda, vaid nad ongi teinud sellest täiesti kaasaegse uudistekanali. Kui vaatad nende pikemaid lugusid veebis, siis need ei ole igavad tekstimassiivid, vaid seal on mingid liikuvad graafikud, videoklipid vahel ja üldse selline vibe, et sa ei loe artiklit, vaid koged mingit multimeediaprojekti. Ja see podcastide teema on neil ka täiesti kümnesse. See, et nad on oma sisuga Spotifys ja mujal keskkondades annab päris laia kandepinna. Üks, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis... Märksa keerulisem oli leida kedagi, kes oleks uues meedias lahjem, kui oma põhikanalis, sest enamasti ongi veebist saanud see põhikanal. Aga siis komistasid sellise lehe otsa nagu Lääne Elu veebiversioon. Kuigi ma pole nende paberlehte võrdluseks käes hoidnud, on raske uskuda, et see saaks olla veel kehvem, kui nende online kanal...

Niisiis… nädal 2 ja teemaks tehnoloogiad ajaloohämarustest.

Peale materjalide läbilugemist ja enda hallolluse läbikammimist — kust ausalt öeldes ei meenunud esialgu midagi väga konkreetset — tuli tugineda lugemismaterjalile ja sõelale jäid kaks märksõna: FTP ja BBS. Arvasin, et üks neist on tänapäeval küll tahaplaanile jäänud, kuid elab siiski edasi, teine aga kuulub pigem digitaalse arheoloogia valdkonda. FTP — kasutusel juba üle 50 aasta!  FTP (File Transfer Protocol) loodi juba 1970. aastatel, ammu enne veebi sündi. Selle eesmärk oli lihtne: võimaldada failide liigutamist arvutite vahel üle võrgu. Tol ajal, kui graafilisi kasutajaliideseid polnud ja interneti sellisel kujul ei eksisteerinud, oli FTP üks põhilisi viise tarkvara, dokumentide ja andmete jagamiseks. Kuigi tavakasutaja puutub FTP-ga täna harvem kokku, pole see kuhugi kadunud. Veebiarendajad kasutavad seda endiselt failide serverisse üles laadimiseks, paljud süsteemid toetavad FTP-d või selle turvalisemaid variante (nt SFTP), ning ka varunduslahendustes kohtab seda siiani. S...
 Mis tekitas revolutsiooni IT-maastikul? Siin ei saa üle ega ümber internetist. See on olnud vundament kõigele – ilma selleta poleks meil e-riiki, pilveteenuseid ega tõenäoliselt ka seda õpikeskkonda siin. Internet muutis tehnoloogia kättesaadavaks massidele. Vundament kõigele, mida me tunneme enda igapäeva elu osana. Mis oli niivõrd enda ajast ees, et põrus põhjalikult? Kange tahtmine oleks välja tuua Meta Quest, kuna enda vaatenurgast tundub see kuidagi päris totter asi aga samas väidetakse, et nende teenusele//tootele siiski on ka kasutajataid ja samas on kasutajate hulk stabiilne või kergelt kasvamas. Kuigi hetkel tundub see toode kuidagi tobe, siis kes teab, kuhu tulevik meid viib. ehk ongi toredam Teamsi koosolek läbi viia VR vahendusel? Who knows?  Üks, mis oli piisavalt totter, et küsida "Mis selle looja peas küll toimus?" Nooo...tuleb siin meelde igasugu pisividinaid, mida keegi on kunagi üritanud leiutada aga samas need on kuidagi tähtsusetud, kui võrrelda seda Bitc...