Otse põhisisu juurde

Nädal 5. Tarzan suurlinnas

Selle nädala ülesandes tuli Virginia Shea "kümnest käsust" valida üks põhimõte, mis on sama oluline ka tänapäeval. Minu valikuks osutus viies käsk: "Näe võrgus hea välja."

Internetis puudub kehakeel, näoilme ja hääletoon – kõik see, mis tavasuhtluses annab meie sõnadele lisatähenduse. Võrgus jääb järele ainult tekst ja see tekst ongi meie "nägu". Seetõttu tasub selle kirjutamisse suhtuda hoolikalt.

Esimene asi, mida inimesed märkavad, on kirjaoskus. See ei tähenda, et iga komakoht peab täiuslikult paigas olema, kuid elementaarne hoolikus näitab, et autor võtab nii ennast kui ka lugejat tõsiselt. Kiirustades kirjutatud ja trükivigadest tulvil tekst jätab mulje, et sõnumi sisu ei ole saatjale eriti oluline. Kui tõsiselt suudaksime võtta inimest, kes kirjutab: "tere. sain teada et arve on tasumata. kuhu pean pöörduma."

Teine oluline aspekt on faktitäpsus. Internetis levib valeinformatsioon kiiremini kui kunagi varem. Kui esitad fakte, kontrolli need enne üle, kui postitad. Inimene, kes kord valeinfoga vahele jääb, kaotab usaldusväärsuse pikaks ajaks, sest interneti mälu on pikk.

Kolmas aspekt on emotsioonide juhtimine. Kiusatus kirjutada vihases hetkes teravalt ja halvustavalt on suur, sest tagajärjed ei tundu kohe reaalsed. Kuid kirjutatud sõnad jäävad – neid võidakse jagada, tsiteerida ja arhiveerida. Enne saatmisnupule vajutamist tasub küsida: kas ma ütleksin seda inimesele ka näost näkku? Kui vastus on ei, tuleks tekst ümber kirjutada.

Lõpuks ei tähenda "hea välja nägemine" võrgus edevust ega teesklust. See tähendab, et inimene esitleb ennast viisil, mis peegeldab tema tegelikku mõtlemisvõimet ja lugupidamist teiste vastu. See ei puuduta ainult halba käitumist, vaid ka endast liiga positiivse kuvandi loomist. Heaks näiteks on LinkedInis leviv "toksiline positiivsus", millega püütakse sageli oma karjäärivõimalusi parandada. Võrgus on igaühel võimalus kujundada endast täpselt selline mulje, nagu ta soovib. Parim valik on siiski jääda iseendaks.

Teiseks tuli valida üks käsk, mis on minu arvates oma tähtsuse kaotanud. Päris aus olla, siis sellist käsku ma ei leidnudki. Vastupidi – mulle tundub, et enamik neist on muutunud isegi olulisemaks kui 90ndatel, sest suur osa suhtlusest ja igapäevaelust on kolinud veebi.

Kui midagi peaks siiski nimetama, siis no tõesti, ribalaiusega seotud soovitused pole enam aktuaalsed. 90ndatel oli internet aeglane ja ühendus kallis, seega oli oluline mitte saata liiga suuri faile ega koormata võrku. Tänapäeval on internetiühendus enamasti palju kiirem ja stabiilsem, mistõttu see probleem ei ole enam aktuaalne. Samas tasub mõttetu digiprügi tootmise, üles laadimise ja jagamise kontekstis oma tegevused kriitilise pilguga üle vaadata.


*"Trükivigade üle irisevas kirjas on alati trükiviga."


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 3. Uus meedia

Üks, kes kasutab uut meediat oskuslikult - Eesti Ekspress Ekspress on selles mõttes päris hästi pihta saanud, et nad ei ürita lihtsalt paberlehte arvutiekraanile suruda, vaid nad ongi teinud sellest täiesti kaasaegse uudistekanali. Kui vaatad nende pikemaid lugusid veebis, siis need ei ole igavad tekstimassiivid, vaid seal on mingid liikuvad graafikud, videoklipid vahel ja üldse selline vibe, et sa ei loe artiklit, vaid koged mingit multimeediaprojekti. Ja see podcastide teema on neil ka täiesti kümnesse. See, et nad on oma sisuga Spotifys ja mujal keskkondades annab päris laia kandepinna. Üks, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis... Märksa keerulisem oli leida kedagi, kes oleks uues meedias lahjem, kui oma põhikanalis, sest enamasti ongi veebist saanud see põhikanal. Aga siis komistasid sellise lehe otsa nagu Lääne Elu veebiversioon. Kuigi ma pole nende paberlehte võrdluseks käes hoidnud, on raske uskuda, et see saaks olla veel kehvem, kui nende online kanal...

Nädal 4. Info- ja võrguühiskond

Selle nädala teemaks siis jälgimiskapitalism ja digiaedik ning nende hetkeseis Eestis ja võimalikud tulevikustsenaariumid. Kui küsimus on, kui suureks probleemiks need on, siis julgen öelda, et ega probleemi ju pole. Veel... Ehk siis jälgimiskapitalismi all mõeldakse olukorda, kus kogutud andmete põhjal üritab andmete koguja nende pealt teenida. Igapäevaselt siis ilmselt kõik Facebooki, Instagrami jt kogutud andmed, mille põhjal üritatakse sulle õiget riideeset või pesupulbrit reklaamida. Nii mõelda, siis polegi probleemi ju? Tüütu küll, aga kas just päris probleem. Probleem tekib siis, kui kogutud andmete põhjal üritatakse mõjutada olulisemaid otsuseid kui pesupulbri valik — näiteks valimisi. Seal saaksid eelise need õiged reklaamiostjad, kelle eelarve on paremas seisus. Samas hetkel veel ei tunneta põhjust suureks muretsemiseks. Teine teema on juba riigi andmekogudega. Eesrindliku e-riigina on põhimõtteliselt iga meie parameeter salvestatud kuskile andmebaasi. Enamus sellest infost o...

Niisiis… nädal 2 ja teemaks tehnoloogiad ajaloohämarustest.

Peale materjalide läbilugemist ja enda hallolluse läbikammimist — kust ausalt öeldes ei meenunud esialgu midagi väga konkreetset — tuli tugineda lugemismaterjalile ja sõelale jäid kaks märksõna: FTP ja BBS. Arvasin, et üks neist on tänapäeval küll tahaplaanile jäänud, kuid elab siiski edasi, teine aga kuulub pigem digitaalse arheoloogia valdkonda. FTP — kasutusel juba üle 50 aasta!  FTP (File Transfer Protocol) loodi juba 1970. aastatel, ammu enne veebi sündi. Selle eesmärk oli lihtne: võimaldada failide liigutamist arvutite vahel üle võrgu. Tol ajal, kui graafilisi kasutajaliideseid polnud ja interneti sellisel kujul ei eksisteerinud, oli FTP üks põhilisi viise tarkvara, dokumentide ja andmete jagamiseks. Kuigi tavakasutaja puutub FTP-ga täna harvem kokku, pole see kuhugi kadunud. Veebiarendajad kasutavad seda endiselt failide serverisse üles laadimiseks, paljud süsteemid toetavad FTP-d või selle turvalisemaid variante (nt SFTP), ning ka varunduslahendustes kohtab seda siiani. S...