janern

IT-tugilahendused Eestis – kelle asi see üldse on? Kui rääkida IT-st, siis kipub meil vahel tekkima tunne, et tehnoloogia on kõigi jaoks ühesugune. Ostad sülearvuti, ühendad hiire külge ja elu läheb edasi. Aga tegelikult eeldab kogu see "tavaline arvutikasutus" päris palju – et inimene näeb ekraani, suudab kasutada klaviatuuri, tabab väikseid ikoone ning jaksab üldse seadmega füüsiliselt toime tulla. Kui need eeldused kaovad, muutub kogu IT maailm täiesti teistsuguseks. Ja ausalt öeldes on päris huvitav mõelda, et tänapäeval võib inimene kasutada arvutit silmade asemel kõrvadega, käte asemel jalgadega või isegi ainult ühe lüliti abil. Probleem pole enamasti selles, et inimene ei oleks võimeline tehnoloogiat kasutama. Probleem on pigem selles, kas tehnoloogia on valmis inimest teenima. Kui nüüd kujutada ennast Eestis selle valdkonna otsustaja rolli, siis tekib üsna kiiresti küsimus: kas neid lahendusi tuleks käsitleda lihtsalt IT-seadmetena või meditsiiniliste abivahenditena? ...

"Infosüsteemide projektid ja nende juhtimine" pani meile soovitusliku kirjandusena öökapile päris mitu raamatut ja proovin oma LLM agendiga ühe sisu ka lühidalt edasi anda. LLM  ------------------------------ Raamatuarvustus: Juhtimise vastuolud Juhtimise vastuolud on juhtimisalane teos, mis käsitleb organisatsioonide toimimise kitsaskohti ning pakub neile süsteemset lahendust. Tegemist ei ole klassikalise teoreetilise õpikuga, vaid pigem jutustavas vormis kirjutatud raamatuga, kus peategelase igapäevased probleemid aitavad lugejal mõista keerulisi juhtimiskontseptsioone. Raamatu keskmes on idee, et iga organisatsiooni tulemuslikkust piirab alati mõni kitsaskoht ehk pudelikael. Selle asemel, et optimeerida kõiki protsesse korraga, tuleks keskenduda just sellele piiravale tegurile. See lähenemine on tuntud kui piirangute teooria (Theory of Constraints). Autor näitab veenvalt, kuidas traditsioonilised juhtimisvõtted – nagu efektiivsuse maksimeerimine igas osakonnas – võivad ...

Selle postituse koostamisel kasutasin ChatGPT isiklikku agenti "Blogger" (GPT-5.3). Prompt oli: "Kirjuta sidus ja akadeemiline blogipostitus, kus analüüsid üht head ja üht halba veebikasutatavuse näidet, tuginedes Jakob Nielseni kasutatavuse põhimõtetele. Väldi loetelusid ja kirjuta loomulikus stiilis." Postituses võiks vastu vaielda Craigslisti käsitlemisele kui „halvale“ näitele. Tegelikult võib selle lihtsus olla teadlik valik, mis teenib kindlat sihtrühma. Kõige enam nõustun seisukohaga, et kasutatavus ei võrdu ainult funktsionaalsusega. Süsteem võib töötada, kuid olla siiski halb kasutada. Hallutsinatsioonide kontrollimisel vaatasin üle Nielseni artikli ning HCI käsiraamatud. Kõik viited on reaalselt eksisteerivad ning kontrollitavad. Otseseid valeväiteid tekstis ei tuvastanud. Mida lühem ja üldisem prompt, seda kehvem tulemus. Seekord oli lühike, seega välja kukkus ...mitte just eriti kõrge kvaliteediga.

Kasutatavus veebis: hea ja halb näide Sissejuhatus Inimese ja arvuti suhtlus (HCI) ning kasutatavus on muutunud üha olulisemaks, kuna digiteenused ei ole enam ainult spetsialistide tööriistad, vaid igapäevased vahendid kõigile. Kui varasemalt piisas sellest, et süsteem lihtsalt toimiks, siis tänapäeval peab see olema ka intuitiivne, efektiivne ja meeldiv kasutada. Jakob Nielseni käsitluse järgi koosneb kasutatavus mitmest komponendist, nagu õpitavus, tõhusus ja veakindlus (Nielsen, 2012). Käesolevas artiklis analüüsin üht positiivset ja üht negatiivset veebikasutatavuse näidet, tuginedes nii Nielseni põhimõtetele kui ka üldistele HCI alustele. Positiivne näide: Google Maps 6 Google Maps on hea näide süsteemist, kus kasutatavus on läbimõeldud ja järjepidev. Esiteks paistab silma õpitavus . Ka esmakordne kasutaja saab kiiresti aru, kuidas otsida sihtkohta või alustada navigeerimist. Sisestusväli on selgelt esile toodud ning peamised funktsioonid on loogiliselt paigutatud. See vastab häst...

Selle postituse koostamisel kasutasin jälle ChatGPT isiklikku agenti. Prompt oli: "Kirjuta sidus ja akadeemiline blogipostitus Ubuntu Linuxi näitel, analüüsides üht tarkvaraarendusmudelit ja üht ärimudelit. Kasuta päriselt eksisteerivaid allikaid ning väldi punktloendeid." Uue teadmisena jäi kõige rohkem kõlama see, et vaba tarkvara projektid ei ole pelgalt tehnilised kogukonnad, vaid vajavad sageli tugevat organisatsioonilist ja ärilist raamistikku. Ubuntu puhul täidab seda rolli Canonical. Postituses võiks vastu vaielda sellele, et Ubuntu arendus on otseselt agiilne. Tegelikult ei järgi see rangelt ühtegi standardset agiilset metoodikat, vaid kasutab pigem teatud põhimõtteid. Nõustuda võib väitega, et tarkvara väärtus tekib ökosüsteemist. See seletab hästi, miks tasuta tarkvara võib ka olla majanduslikult edukas. Hallutsinatsioonide osas kontrollisin eraldi Raymondi essee olemasolu ning Canonicali lehed. Kõik toodud allikad on reaalselt eksisteerivad. 

Tarkvaraarendus ja ärimudel Ubuntu Linuxi näitel Sissejuhatus Tarkvaraarendus ja ärimudelid on tänapäeva IT-maailmas lahutamatult seotud. Kui varasematel aegadel võis tarkvara olla lihtsalt tehniline saavutus, siis nüüdseks on selge, et ilma toimiva ärimudelita ei ole ka kõige paremal lahendusel pikka eluiga. Seda kinnitab ka dotcom-ajastu kogemus, kus paljud tehniliselt huvitavad projektid ei suutnud end majanduslikult õigustada. Käesolevas postituses analüüsin Ubuntu Linuxi distributsiooni näitel üht tarkvaraarendusmudelit ja üht ärimudelit. Ubuntu on sobiv näide, kuna see ühendab avatud lähtekoodiga arenduse ning selgelt struktureeritud ärilise tausta. Tarkvaraarendusmudel: bazaar-tüüpi avatud arendus Ubuntu arendus põhineb avatud lähtekoodiga mudelil, mida on klassikaliselt kirjeldanud Eric S. Raymond essees The Cathedral and the Bazaar (Raymond, 1999). Selles eristatakse kahte lähenemist: “katedraal”, kus arendus on tsentraliseeritud ja rangelt juhitud, ning “turg” (bazaa...