Otse põhisisu juurde

Nädal 11. Arendus- ja ärimudelid

Tarkvaraarendus ja ärimudel Ubuntu Linuxi näitel

Sissejuhatus

Tarkvaraarendus ja ärimudelid on tänapäeva IT-maailmas lahutamatult seotud. Kui varasematel aegadel võis tarkvara olla lihtsalt tehniline saavutus, siis nüüdseks on selge, et ilma toimiva ärimudelita ei ole ka kõige paremal lahendusel pikka eluiga. Seda kinnitab ka dotcom-ajastu kogemus, kus paljud tehniliselt huvitavad projektid ei suutnud end majanduslikult õigustada.

Käesolevas postituses analüüsin Ubuntu Linuxi distributsiooni näitel üht tarkvaraarendusmudelit ja üht ärimudelit. Ubuntu on sobiv näide, kuna see ühendab avatud lähtekoodiga arenduse ning selgelt struktureeritud ärilise tausta.

Tarkvaraarendusmudel: bazaar-tüüpi avatud arendus

Ubuntu arendus põhineb avatud lähtekoodiga mudelil, mida on klassikaliselt kirjeldanud Eric S. Raymond essees The Cathedral and the Bazaar (Raymond, 1999). Selles eristatakse kahte lähenemist: “katedraal”, kus arendus on tsentraliseeritud ja rangelt juhitud, ning “turg” (bazaar), kus arendus toimub hajusalt ja kogukonnapõhiselt.

Ubuntu ei ole puhas bazaar-mudel, vaid pigem hübriid. Ühelt poolt panustavad arendusse tuhanded vabatahtlikud, teisalt juhib projekti Canonical, mis annab arendusele selge strateegilise suuna. Selline kombinatsioon aitab vältida täielikku kaootilisust, mis võib puhtalt kogukonnapõhistes projektides tekkida.

Arendusprotsessis on näha ka iteratiivse ja agiilse lähenemise elemente. Ubuntu väljastab uusi versioone regulaarselt (iga kuue kuu järel), mis tähendab, et tarkvara arendatakse järk-järgult ning kasutajate tagasiside jõuab suhteliselt kiiresti järgmiste versioonideni. See sarnaneb iteratiivse arendusmudeliga, kus iga uus versioon täiendab eelmist.

Samas ei saa väita, et Ubuntu kasutaks otseselt mõnda konkreetset agiilset raamistikku nagu Scrum. Pigem on tegemist agiilsete põhimõtete üldise rakendamisega, mis on kohandatud suure ja hajusa arendajaskonna jaoks.

Ärimudel: teenustel põhinev lähenemine

Ubuntu ärimudel ei põhine tarkvara müügil, vaid teenustel. Tarkvara ise on tasuta, kuid tulu teenitakse lisaväärtuse kaudu. Seda mudelit kasutab Canonical, pakkudes näiteks tehnilist tuge, turvauuendusi ja pilvelahendusi.

Selline lähenemine sarnaneb Red Hat ärimudeliga, kus klient maksab mitte tarkvara eest, vaid selle usaldusväärse kasutamise ja toe eest. Tegemist on vaba tarkvara kontekstis üsna levinud lahendusega.

Ubuntu puhul on oluline roll ka pilveteenustel. Canonical teeb koostööd suurte pilveplatvormidega ning pakub Ubuntu baasil lahendusi serverikeskkondades. See tähendab, et tarkvara toimib osaliselt ka SaaS-loogika raames, kus väärtus tekib teenuse, mitte toote kaudu.

Sellise mudeli eelis on madal sisenemisbarjäär – igaüks saab Ubuntu tasuta kasutada. See aitab kiiresti kasvatada kasutajaskonda, millest osa muutub hiljem tasuliste teenuste klientideks. Samas on mudeli nõrkuseks sõltuvus sellest, kui paljud kasutajad on valmis tegelikult maksma.

Kokkuvõte

Ubuntu Linux on hea näide sellest, kuidas tänapäevane tarkvaraarendus ja ärimudelid toimivad käsikäes. Avatud ja kogukonnapõhine arendus võimaldab kiiret innovatsiooni ning laia kasutajaskonda, samas kui teenustel põhinev ärimudel tagab projekti jätkusuutlikkuse.

Oluline järeldus on, et tarkvara väärtus ei seisne enam ainult koodis, vaid terviklikus ökosüsteemis selle ümber. Ubuntu puhul hõlmab see nii arendajaid, kasutajaid kui ka ettevõtteid, kes pakuvad selle peale ehitatud teenuseid.

Allikad (reaalsed ja kontrollitavad)

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 3. Uus meedia

Üks, kes kasutab uut meediat oskuslikult - Eesti Ekspress Ekspress on selles mõttes päris hästi pihta saanud, et nad ei ürita lihtsalt paberlehte arvutiekraanile suruda, vaid nad ongi teinud sellest täiesti kaasaegse uudistekanali. Kui vaatad nende pikemaid lugusid veebis, siis need ei ole igavad tekstimassiivid, vaid seal on mingid liikuvad graafikud, videoklipid vahel ja üldse selline vibe, et sa ei loe artiklit, vaid koged mingit multimeediaprojekti. Ja see podcastide teema on neil ka täiesti kümnesse. See, et nad on oma sisuga Spotifys ja mujal keskkondades annab päris laia kandepinna. Üks, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis... Märksa keerulisem oli leida kedagi, kes oleks uues meedias lahjem, kui oma põhikanalis, sest enamasti ongi veebist saanud see põhikanal. Aga siis komistasid sellise lehe otsa nagu Lääne Elu veebiversioon. Kuigi ma pole nende paberlehte võrdluseks käes hoidnud, on raske uskuda, et see saaks olla veel kehvem, kui nende online kanal...
Postita kommentaar
Lisateave

Nädal 4. Info- ja võrguühiskond

Selle nädala teemaks siis jälgimiskapitalism ja digiaedik ning nende hetkeseis Eestis ja võimalikud tulevikustsenaariumid. Kui küsimus on, kui suureks probleemiks need on, siis julgen öelda, et ega probleemi ju pole. Veel... Ehk siis jälgimiskapitalismi all mõeldakse olukorda, kus kogutud andmete põhjal üritab andmete koguja nende pealt teenida. Igapäevaselt siis ilmselt kõik Facebooki, Instagrami jt kogutud andmed, mille põhjal üritatakse sulle õiget riideeset või pesupulbrit reklaamida. Nii mõelda, siis polegi probleemi ju? Tüütu küll, aga kas just päris probleem. Probleem tekib siis, kui kogutud andmete põhjal üritatakse mõjutada olulisemaid otsuseid kui pesupulbri valik — näiteks valimisi. Seal saaksid eelise need õiged reklaamiostjad, kelle eelarve on paremas seisus. Samas hetkel veel ei tunneta põhjust suureks muretsemiseks. Teine teema on juba riigi andmekogudega. Eesrindliku e-riigina on põhimõtteliselt iga meie parameeter salvestatud kuskile andmebaasi. Enamus sellest infost o...
Postita kommentaar
Lisateave

Niisiis… nädal 2 ja teemaks tehnoloogiad ajaloohämarustest.

Peale materjalide läbilugemist ja enda hallolluse läbikammimist — kust ausalt öeldes ei meenunud esialgu midagi väga konkreetset — tuli tugineda lugemismaterjalile ja sõelale jäid kaks märksõna: FTP ja BBS. Arvasin, et üks neist on tänapäeval küll tahaplaanile jäänud, kuid elab siiski edasi, teine aga kuulub pigem digitaalse arheoloogia valdkonda. FTP — kasutusel juba üle 50 aasta!  FTP (File Transfer Protocol) loodi juba 1970. aastatel, ammu enne veebi sündi. Selle eesmärk oli lihtne: võimaldada failide liigutamist arvutite vahel üle võrgu. Tol ajal, kui graafilisi kasutajaliideseid polnud ja interneti sellisel kujul ei eksisteerinud, oli FTP üks põhilisi viise tarkvara, dokumentide ja andmete jagamiseks. Kuigi tavakasutaja puutub FTP-ga täna harvem kokku, pole see kuhugi kadunud. Veebiarendajad kasutavad seda endiselt failide serverisse üles laadimiseks, paljud süsteemid toetavad FTP-d või selle turvalisemaid variante (nt SFTP), ning ka varunduslahendustes kohtab seda siiani. S...
Postita kommentaar
Lisateave