janern

Kas ma olen ainus, kellel tuleb juba sapimaitse suhu, kui keegi hakkab rääkima järjekordsest "uuest mudelist", mis teeb midagi natuke paremini kui eelmine? Ausalt – ma ei jõua ära oodata, millal see hype lõpuks pauguga lõhki lendab. Loodetavasti varsti.  Jah, tegu on ühe suurima tehnoloogilise läbimurdega. Aga milleks me seda kasutame? Rohkem sisu. Rohkem müra. Rohkem midagi. Vähem väärtust. Ma ei ole kunagi olnud suur sotsmeedia tarbija, aga pärast AI-buumi on mu tarbimine veelgi vähenenud. Seda lihtsalt ei jaksa läbi seedida. Liiga palju sloppy. Ausalt öeldes oleks isegi värskendav, kui see kõik muutuks tasuliseks. Jah, see oleks paljudele valus – aga kas inimkond kaotaks päriselt midagi, kui "ratsutavate sigade" videosid ei  saaks enam tasuta genereerida?  See digiprügi, mis kogu sellest peale jääb, on lihtsalt massiivne. Ja tõsiselt – mis mõte on lasta välja AI-mudel muusika tegemiseks? Mis väärtust see loob? Kelle jaoks? Praegu tundub, et ainus eesmärk on toota...

Millised on iga litsentsi eelised ja puudused? Millistes oludes võiks millist litsentsi eelistada? Ärivaraline litsents - hea valik, kui Naatan kirjutab mingit ärilist rakendust, millega kavatseb ka raha teenida.   Lähtekood jääb suletuks, kasutajad ei oma tarkvara — nad ostavad õiguse seda kasutada. Eeliseks on täielik kontroll: kes kasutab, kuidas ja mis hinnaga. Puuduseks on on see, kasutajad sõltuvad täielikult sinust. Kui arendus seisma jääb, ei saa keegi ise parandada ega edasi minna.  GNU GPL (tugev  copyleft ) GPL-i loogika: võid mu koodi kasutada, aga tuletatud töö peab samuti avalikuks jääma. Keegi ei saa Naatani koodist suletud äritoote vundamenti teha. Ettevõtted aga kardavad GPL-i, sest see tähendab oma koodi avalikustamist.  BSD litsents (ilma  copyleft ita) BSD on kõige liberaalsem. Tee koodiga mida tahad, peaasi et autori nimi jääb kirja. Apple ehitas macOS-i osaliselt BSD koodile. FreeBSD elab tänaseni serverites ja ruuterites üle kogu maai...

Kui rääkida intellektuaalomandist ja WIPO klassikalisest mudelist, siis esmapilgul tundub kõik loogiline. On patendid leiutistele, kaubamärgid brändidele ja autoriõigus loomingule. Kuid süvenedes tekib tunne, et see XX sajandi pärand on tänapäeva digitaalses ja ülikiirelt muutuvas maailmas nagu vanaema nuppudega telefon – funktsioneerib aga selgelt ajale jalgu jäänud. Mis tegelikult töötab? Kaubamärk ja usaldus! Kui küsida, milline WIPO komponent praegu kõige paremini toimib, siis pakuksin välja kaubamärgi. See on aus ja selge. Kaubamärk ei keela kellelgi teisel samasugust toodet teha, seelihtsalt keelab teise nimel esinemise. See kaitseb tarbijat tõhusalt! Kui ma ostan toote, millel on Philips või Apple, siis ma tean, mida ma saan. See reguleerib turgu ilma innovatsiooni lämmatamata. Isegi kui turul on kümneid "kokakoola-laadseid" jooke on originaalil oma koht tänu kaubamärgile, mitte konkurentsi keelamisele. Kõige kriitilisemalt tuleks aga üle vaadata patendisüsteem, eriti ...

Selle nädala ülesandes tuli Virginia Shea "kümnest käsust" valida üks põhimõte, mis on sama oluline ka tänapäeval. Minu valikuks osutus viies käsk: " Näe võrgus hea välja." Internetis puudub kehakeel, näoilme ja hääletoon – kõik see, mis tavasuhtluses annab meie sõnadele lisatähenduse. Võrgus jääb järele ainult tekst ja see tekst ongi meie "nägu". Seetõttu tasub selle kirjutamisse suhtuda hoolikalt. Esimene asi, mida inimesed märkavad, on kirjaoskus. See ei tähenda, et iga komakoht peab täiuslikult paigas olema, kuid elementaarne hoolikus näitab, et autor võtab nii ennast kui ka lugejat tõsiselt. Kiirustades kirjutatud ja trükivigadest tulvil tekst jätab mulje, et sõnumi sisu ei ole saatjale eriti oluline. Kui tõsiselt suudaksime võtta inimest, kes kirjutab: "tere. sain teada et arve on tasumata. kuhu pean pöörduma." Teine oluline aspekt on faktitäpsus. Internetis levib valeinformatsioon kiiremini kui kunagi varem. Kui esitad fakte, kontrolli nee...

Selle nädala teemaks siis jälgimiskapitalism ja digiaedik ning nende hetkeseis Eestis ja võimalikud tulevikustsenaariumid. Kui küsimus on, kui suureks probleemiks need on, siis julgen öelda, et ega probleemi ju pole. Veel... Ehk siis jälgimiskapitalismi all mõeldakse olukorda, kus kogutud andmete põhjal üritab andmete koguja nende pealt teenida. Igapäevaselt siis ilmselt kõik Facebooki, Instagrami jt kogutud andmed, mille põhjal üritatakse sulle õiget riideeset või pesupulbrit reklaamida. Nii mõelda, siis polegi probleemi ju? Tüütu küll, aga kas just päris probleem. Probleem tekib siis, kui kogutud andmete põhjal üritatakse mõjutada olulisemaid otsuseid kui pesupulbri valik — näiteks valimisi. Seal saaksid eelise need õiged reklaamiostjad, kelle eelarve on paremas seisus. Samas hetkel veel ei tunneta põhjust suureks muretsemiseks. Teine teema on juba riigi andmekogudega. Eesrindliku e-riigina on põhimõtteliselt iga meie parameeter salvestatud kuskile andmebaasi. Enamus sellest infost o...