Otse põhisisu juurde

Nädal 7. Arvutid ja paragrahvid II

Millised on iga litsentsi eelised ja puudused? Millistes oludes võiks millist litsentsi eelistada?

Ärivaraline litsents - hea valik, kui Naatan kirjutab mingit ärilist rakendust, millega kavatseb ka raha teenida.  Lähtekood jääb suletuks, kasutajad ei oma tarkvara — nad ostavad õiguse seda kasutada. Eeliseks on täielik kontroll: kes kasutab, kuidas ja mis hinnaga. Puuduseks on on see, kasutajad sõltuvad täielikult sinust. Kui arendus seisma jääb, ei saa keegi ise parandada ega edasi minna. 

GNU GPL (tugev copyleft)

GPL-i loogika: võid mu koodi kasutada, aga tuletatud töö peab samuti avalikuks jääma. Keegi ei saa Naatani koodist suletud äritoote vundamenti teha. Ettevõtted aga kardavad GPL-i, sest see tähendab oma koodi avalikustamist. 

BSD litsents (ilma copyleftita)

BSD on kõige liberaalsem. Tee koodiga mida tahad, peaasi et autori nimi jääb kirja. Apple ehitas macOS-i osaliselt BSD koodile. FreeBSD elab tänaseni serverites ja ruuterites üle kogu maailma — just sellepärast, et litsents ei takista kedagi. Varjukülg: keegi võib su töö võtta, veidi muuta ja müüa suletuks tooteks ilma, ilma et sina sellest kasu saaks.



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 3. Uus meedia

Üks, kes kasutab uut meediat oskuslikult - Eesti Ekspress Ekspress on selles mõttes päris hästi pihta saanud, et nad ei ürita lihtsalt paberlehte arvutiekraanile suruda, vaid nad ongi teinud sellest täiesti kaasaegse uudistekanali. Kui vaatad nende pikemaid lugusid veebis, siis need ei ole igavad tekstimassiivid, vaid seal on mingid liikuvad graafikud, videoklipid vahel ja üldse selline vibe, et sa ei loe artiklit, vaid koged mingit multimeediaprojekti. Ja see podcastide teema on neil ka täiesti kümnesse. See, et nad on oma sisuga Spotifys ja mujal keskkondades annab päris laia kandepinna. Üks, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis... Märksa keerulisem oli leida kedagi, kes oleks uues meedias lahjem, kui oma põhikanalis, sest enamasti ongi veebist saanud see põhikanal. Aga siis komistasid sellise lehe otsa nagu Lääne Elu veebiversioon. Kuigi ma pole nende paberlehte võrdluseks käes hoidnud, on raske uskuda, et see saaks olla veel kehvem, kui nende online kanal...

Nädal 4. Info- ja võrguühiskond

Selle nädala teemaks siis jälgimiskapitalism ja digiaedik ning nende hetkeseis Eestis ja võimalikud tulevikustsenaariumid. Kui küsimus on, kui suureks probleemiks need on, siis julgen öelda, et ega probleemi ju pole. Veel... Ehk siis jälgimiskapitalismi all mõeldakse olukorda, kus kogutud andmete põhjal üritab andmete koguja nende pealt teenida. Igapäevaselt siis ilmselt kõik Facebooki, Instagrami jt kogutud andmed, mille põhjal üritatakse sulle õiget riideeset või pesupulbrit reklaamida. Nii mõelda, siis polegi probleemi ju? Tüütu küll, aga kas just päris probleem. Probleem tekib siis, kui kogutud andmete põhjal üritatakse mõjutada olulisemaid otsuseid kui pesupulbri valik — näiteks valimisi. Seal saaksid eelise need õiged reklaamiostjad, kelle eelarve on paremas seisus. Samas hetkel veel ei tunneta põhjust suureks muretsemiseks. Teine teema on juba riigi andmekogudega. Eesrindliku e-riigina on põhimõtteliselt iga meie parameeter salvestatud kuskile andmebaasi. Enamus sellest infost o...

Niisiis… nädal 2 ja teemaks tehnoloogiad ajaloohämarustest.

Peale materjalide läbilugemist ja enda hallolluse läbikammimist — kust ausalt öeldes ei meenunud esialgu midagi väga konkreetset — tuli tugineda lugemismaterjalile ja sõelale jäid kaks märksõna: FTP ja BBS. Arvasin, et üks neist on tänapäeval küll tahaplaanile jäänud, kuid elab siiski edasi, teine aga kuulub pigem digitaalse arheoloogia valdkonda. FTP — kasutusel juba üle 50 aasta!  FTP (File Transfer Protocol) loodi juba 1970. aastatel, ammu enne veebi sündi. Selle eesmärk oli lihtne: võimaldada failide liigutamist arvutite vahel üle võrgu. Tol ajal, kui graafilisi kasutajaliideseid polnud ja interneti sellisel kujul ei eksisteerinud, oli FTP üks põhilisi viise tarkvara, dokumentide ja andmete jagamiseks. Kuigi tavakasutaja puutub FTP-ga täna harvem kokku, pole see kuhugi kadunud. Veebiarendajad kasutavad seda endiselt failide serverisse üles laadimiseks, paljud süsteemid toetavad FTP-d või selle turvalisemaid variante (nt SFTP), ning ka varunduslahendustes kohtab seda siiani. S...