janern

Selle postituse koostamisel kasutasin ChatGPT isiklikku agenti "Blogger" (GPT-5.3). Prompt oli: "Kirjuta sidus ja akadeemiline blogipostitus, kus analüüsid üht head ja üht halba veebikasutatavuse näidet, tuginedes Jakob Nielseni kasutatavuse põhimõtetele. Väldi loetelusid ja kirjuta loomulikus stiilis." Postituses võiks vastu vaielda Craigslisti käsitlemisele kui „halvale“ näitele. Tegelikult võib selle lihtsus olla teadlik valik, mis teenib kindlat sihtrühma. Kõige enam nõustun seisukohaga, et kasutatavus ei võrdu ainult funktsionaalsusega. Süsteem võib töötada, kuid olla siiski halb kasutada. Hallutsinatsioonide kontrollimisel vaatasin üle Nielseni artikli ning HCI käsiraamatud. Kõik viited on reaalselt eksisteerivad ning kontrollitavad. Otseseid valeväiteid tekstis ei tuvastanud. Mida lühem ja üldisem prompt, seda kehvem tulemus. Seekord oli lühike, seega välja kukkus ...mitte just eriti kõrge kvaliteediga.

Kasutatavus veebis: hea ja halb näide Sissejuhatus Inimese ja arvuti suhtlus (HCI) ning kasutatavus on muutunud üha olulisemaks, kuna digiteenused ei ole enam ainult spetsialistide tööriistad, vaid igapäevased vahendid kõigile. Kui varasemalt piisas sellest, et süsteem lihtsalt toimiks, siis tänapäeval peab see olema ka intuitiivne, efektiivne ja meeldiv kasutada. Jakob Nielseni käsitluse järgi koosneb kasutatavus mitmest komponendist, nagu õpitavus, tõhusus ja veakindlus (Nielsen, 2012). Käesolevas artiklis analüüsin üht positiivset ja üht negatiivset veebikasutatavuse näidet, tuginedes nii Nielseni põhimõtetele kui ka üldistele HCI alustele. Positiivne näide: Google Maps 6 Google Maps on hea näide süsteemist, kus kasutatavus on läbimõeldud ja järjepidev. Esiteks paistab silma õpitavus . Ka esmakordne kasutaja saab kiiresti aru, kuidas otsida sihtkohta või alustada navigeerimist. Sisestusväli on selgelt esile toodud ning peamised funktsioonid on loogiliselt paigutatud. See vastab häst...

Selle postituse koostamisel kasutasin jälle ChatGPT isiklikku agenti. Prompt oli: "Kirjuta sidus ja akadeemiline blogipostitus Ubuntu Linuxi näitel, analüüsides üht tarkvaraarendusmudelit ja üht ärimudelit. Kasuta päriselt eksisteerivaid allikaid ning väldi punktloendeid." Uue teadmisena jäi kõige rohkem kõlama see, et vaba tarkvara projektid ei ole pelgalt tehnilised kogukonnad, vaid vajavad sageli tugevat organisatsioonilist ja ärilist raamistikku. Ubuntu puhul täidab seda rolli Canonical. Postituses võiks vastu vaielda sellele, et Ubuntu arendus on otseselt agiilne. Tegelikult ei järgi see rangelt ühtegi standardset agiilset metoodikat, vaid kasutab pigem teatud põhimõtteid. Nõustuda võib väitega, et tarkvara väärtus tekib ökosüsteemist. See seletab hästi, miks tasuta tarkvara võib ka olla majanduslikult edukas. Hallutsinatsioonide osas kontrollisin eraldi Raymondi essee olemasolu ning Canonicali lehed. Kõik toodud allikad on reaalselt eksisteerivad. 

Tarkvaraarendus ja ärimudel Ubuntu Linuxi näitel Sissejuhatus Tarkvaraarendus ja ärimudelid on tänapäeva IT-maailmas lahutamatult seotud. Kui varasematel aegadel võis tarkvara olla lihtsalt tehniline saavutus, siis nüüdseks on selge, et ilma toimiva ärimudelita ei ole ka kõige paremal lahendusel pikka eluiga. Seda kinnitab ka dotcom-ajastu kogemus, kus paljud tehniliselt huvitavad projektid ei suutnud end majanduslikult õigustada. Käesolevas postituses analüüsin Ubuntu Linuxi distributsiooni näitel üht tarkvaraarendusmudelit ja üht ärimudelit. Ubuntu on sobiv näide, kuna see ühendab avatud lähtekoodiga arenduse ning selgelt struktureeritud ärilise tausta. Tarkvaraarendusmudel: bazaar-tüüpi avatud arendus Ubuntu arendus põhineb avatud lähtekoodiga mudelil, mida on klassikaliselt kirjeldanud Eric S. Raymond essees The Cathedral and the Bazaar (Raymond, 1999). Selles eristatakse kahte lähenemist: “katedraal”, kus arendus on tsentraliseeritud ja rangelt juhitud, ning “turg” (bazaa...

Autor: ChatGPT-ga loodud isiklik agent aka The Blogger.  Mudel: Auto  Valikul otsest mõjutust ei olnud. Esimene valik, mis käepärast oli ja millega sai isikliku agendi lihtsaima vaevaga üles sätitud.  Promptina läks sisse ülesande püstitus: " Loe läbi Eben Mogleni 1999. aasta artikkel  Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright  ja kirjuta ajaveebi selle kohta arvustus. Kui palju autori hinnangutest on 20 aastaga täppi läinud (autoriõigus iseenesest ei ole kuhugi kadunud)? Too välja üks enda arvates kõige paikapidavam ja üks kõige ekslikum Mogleni väide." Agendi enda "knowledge" sai treenitud seniste postituste põhjal. Tunnistan, et tulemus on väga tugevalt üle ootuste ja erineb oluliselt sellest, mis muidu tulemuseks saad, kui lihtsalt suvalist LLMI promptida. Igatahes jään sama agendi juurde lõpuni ja vaatame, kuidas ennast üleval peab. Selle ülesande juures on küllaltki keeruline täitsa lisaülesande kriteeriumeid kuna viidata pole otseselt...

Algul mõtlesin küll, et never go full LLM aga selle nädala kirjatükk on läbinärimiseks küllaltki mahukas ja pani mõtlema, kuidas see probleem lahendada. Ühes konkureerivas aines on parasjagu laual ülesanne, kus tuleb endale tekitada agent, kes peaks mingit probleemi lahendama. Tundub nagu win-win. No vaatame, mis siis saab... --------------LLM------------------- Eben Mogleni 1999. aasta essee “Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright” on kirjutatud ajastul, mil internet oli alles kujunemisjärgus ning vaba tarkvara liikumine kogus hoogu. Moglen esitab üsna radikaalse väite: digitaalne maailm muudab autoriõiguse senisel kujul sisuliselt toimimatuks ning vaba tarkvara mudel kujuneb domineerivaks. Rohkem kui kakskümmend aastat hiljem on põhjust küsida – kui palju sellest visioonist on tegelikkuseks saanud? Mogleni keskne argument põhineb ideel, et digitaalse info kopeerimise piirhind on praktiliselt null. Kui igaüks saab teoseid lõputult ja tasuta paljundada, muutub ...

Selle teema kohta polegi ühtegi väga säravat mõtet. Võiks ju minna mainstreami ning valida Steve Jobsi, Bezose või show-mees Ballmeri aga proovin leida hoopis kellegi kodumaalt.  Endale on alati sümpatiseerinud Taavi Kotka. Mees nagu orkester. Taavi Kotka on nimi, mida teab iga eestlane seoses e-residentsuse programmiga, kuid tema juhiomadused realiseerusid tegelikult Nortali ülesehitamisel. Ta viis Nortali väikesest Tartu idufirmast regiooni suurimaks tarkvaraettevõtteks. Hiljem riigisektoris olles lükkas ta käima e-residentsuse programmi, mis muutis maailma arusaama riigist kui teenusest. Ta on tuntud oma otsekohesuse ja võime poolest panna inimesed uskuma võimatutesse eesmärkidesse. Lisaks e-residentsuse isaks olemisele on ta käivitanud HK Unicorn Squadi, mis õpetab tüdrukutele IT-d, ja drooniõppeprogrammi Kuri Kotkas. Teistsugust juhtimisstiili esindab Kristel Kruustük, kes on ettevõtte Testlio asutaja. Tema puhul on selgelt näha suhtleja ja treeneri tüüpi juhti. Testlio edu ei...

Lugupeetud emeriitprofessor Sirje Keevallik ütles loengus: "Kas arvate, et teile õpetatakse ülikoolis midagi uut? Ei! Teile tehakse lihtsalt need asjad selgeks, mis gümnaasiumis selgeks tegemata jäid." No… eks midagi uut antakse ikka ka juurde. IT-arenduse õppekaval on päris hästi tunda, et lihtsalt "koodijänkude" kasvatamise asemel pannakse rõhku ka silmaringi avardamisele. Näiteks seesama ITSPEA, Sissejuhatus IT-sse, Keskkonnamõju ja säästev areng jpt. - kõik on olnud tegelikult väga huvitavad ained. Kuigi endal on paljud asjad aastatega niigi külge jäänud, siis nooremale generatsioonile, kellele see teravik peabki olema suunatud on see kindlasti veel olulisem. Klassikalise kõrgkoolidiplomi eelis on see, et tegemist on tunnustatud kvaliteedimärgiga. AI-ajastul on selle märgise väärtus küll veidi devalveerunud, aga siiski loodan, et enamik on ausad ega kasuta süsteemist lihtsalt läbi libisemiseks promptimist. Kui mitte midagi muud, siis annab diplom tööandjale vähe...