Kasutatavus veebis: hea ja halb näide
Sissejuhatus
Inimese ja arvuti suhtlus (HCI) ning kasutatavus on muutunud üha olulisemaks, kuna digiteenused ei ole enam ainult spetsialistide tööriistad, vaid igapäevased vahendid kõigile. Kui varasemalt piisas sellest, et süsteem lihtsalt toimiks, siis tänapäeval peab see olema ka intuitiivne, efektiivne ja meeldiv kasutada. Jakob Nielseni käsitluse järgi koosneb kasutatavus mitmest komponendist, nagu õpitavus, tõhusus ja veakindlus (Nielsen, 2012).
Käesolevas artiklis analüüsin üht positiivset ja üht negatiivset veebikasutatavuse näidet, tuginedes nii Nielseni põhimõtetele kui ka üldistele HCI alustele.
Positiivne näide: Google Maps
Google Maps on hea näide süsteemist, kus kasutatavus on läbimõeldud ja järjepidev.
Esiteks paistab silma õpitavus. Ka esmakordne kasutaja saab kiiresti aru, kuidas otsida sihtkohta või alustada navigeerimist. Sisestusväli on selgelt esile toodud ning peamised funktsioonid on loogiliselt paigutatud. See vastab hästi HCI põhimõttele, et süsteem peab olema intuitiivne ja toetama kasutaja loomulikku mõtlemist.
Teiseks on oluline tõhusus. Kui kasutaja on süsteemiga juba tuttav, saab ta soovitud tegevused tehtud väga kiiresti. Näiteks marsruudi leidmine võtab vaid mõne puudutuse ning süsteem pakub automaatselt alternatiivseid teekondi.
Kolmandaks on süsteem veakindel. Kui kasutaja teeb sisestamisel vea, pakub rakendus automaatseid parandusi või soovitusi. Samuti annab süsteem pidevat tagasisidet (nt „Recalculating route“), mis vastab inimese-masina dialoogi põhimõttele, et masin peab kasutajat informeerima.
Lisaks loob Google Maps positiivse kasutuskogemuse (UX), kuna liides on visuaalselt selge, reageerib kiiresti ning sobitub hästi erinevatesse kasutusolukordadesse (nt autos, jalgsi, ühistranspordis).
Negatiivne näide: Craigslist
Craigslist on huvitav näide veebist, mille funktsionaalsus töötab, kuid kasutatavus jätab soovida.
Suurim probleem on õpitavus. Esmakordsel kasutamisel võib lehe struktuur tunduda segane, kuna puudub selge visuaalne hierarhia. Kategooriad on esitatud tekstilisti kujul, ilma visuaalsete vihjeteta, mis aitaksid kasutajal kiiresti orienteeruda.
Teiseks kannatab tõhusus. Kuigi kogenud kasutaja võib süsteemiga harjuda, võtab vajaliku info leidmine sageli rohkem aega kui moodsamate veebikeskkondade puhul. See on vastuolus Nielseni efektiivsuse põhimõttega.
Kolmandaks on probleemiks kasutuskogemus laiemalt. Lehe visuaalne disain on ajale jalgu jäänud ning ei arvesta piisavalt tänapäevaseid UX-standardeid, nagu responsiivsus, visuaalne selgus ja esteetika. Kuigi minimalism võib olla teadlik valik, muutub see siin pigem piiranguks.
Samas tuleb ausalt märkida, et Craigslist ei ole täielikult “halb” – selle lihtsus tähendab ka väikest tehnilist koormust ja kiiret laadimist. Kuid kasutatavuse seisukohalt jääb see siiski alla tänapäevastele standarditele.
Kokkuvõte
Võrdlus näitab, et hea kasutatavus ei tähenda ainult töötavat süsteemi, vaid terviklikku kasutajakogemust. Google Maps demonstreerib, kuidas intuitiivne disain, pidev tagasiside ja veakindlus loovad sujuva kasutuskogemuse. Craigslist seevastu näitab, et funktsionaalsusest üksi ei piisa – ilma selge struktuuri ja visuaalse loogikata muutub süsteem raskesti kasutatavaks.
Seega kinnitab analüüs HCI põhiseisukohta: tehnoloogia väärtus ei seisne ainult selle võimekuses, vaid selles, kui hästi inimene suudab seda kasutada.
Allikad
- Jakob Nielsen (2012). Usability 101: Introduction to Usability.
https://www.nngroup.com/articles/usability-101-introduction-to-usability/ - Human–Computer Interaction.
https://hcibook.com/e3/ - Rogers, Y., Sharp, H., Preece, J. (2011). Interaction Design: Beyond Human–Computer Interaction.
Kommentaarid
Postita kommentaar