Selle nädala teemaks siis jälgimiskapitalism ja digiaedik ning nende hetkeseis Eestis ja võimalikud tulevikustsenaariumid.
Kui küsimus on, kui suureks probleemiks need on, siis julgen öelda, et ega probleemi ju pole. Veel...
Ehk siis jälgimiskapitalismi all mõeldakse olukorda, kus kogutud andmete põhjal üritab andmete koguja nende pealt teenida. Igapäevaselt siis ilmselt kõik Facebooki, Instagrami jt kogutud andmed, mille põhjal üritatakse sulle õiget riideeset või pesupulbrit reklaamida. Nii mõelda, siis polegi probleemi ju? Tüütu küll, aga kas just päris probleem. Probleem tekib siis, kui kogutud andmete põhjal üritatakse mõjutada olulisemaid otsuseid kui pesupulbri valik — näiteks valimisi. Seal saaksid eelise need õiged reklaamiostjad, kelle eelarve on paremas seisus. Samas hetkel veel ei tunneta põhjust suureks muretsemiseks.
Teine teema on juba riigi andmekogudega. Eesrindliku e-riigina on põhimõtteliselt iga meie parameeter salvestatud kuskile andmebaasi. Enamus sellest infost on nö tüüpinfo, aga kui siia juurde liita ka avalikest kaameratest ja kiiruskaameratest saadav info ning see kõik omavahel siduda, siis saaks juba päris detailse profiili koostada. Nõrganärvilisemal ulmefännil võiks siit juba mõte jooksma minna.
Must stsenaarium:
Digiraha (mida ei saa olla liiga palju, sest kõik peavad olema võrdsed).
Hommikul astud kaalule, KMI on kahjuks natuke tõusnud. Kaal on loomulikult võrgus. Kuna algoritm otsustab, et see pole tervislik, siis on õhtusel McDonaldsi plaanil kriips peal, sest digirahaga sa seal lihtsalt maksta ei saa. Pole viga — teed järgmise 14 päevaga iga päev 15 000 sammu, siis saad enda skoori tõsta ja piirangud tühistada. Kui seda ei tee, siis sotsiaalne krediit langeb ja mõned teenused muutuvad kallimaks. Lisaks on loomulikult kõik teised kulud ja tegevused jälgitavad ja vajadusel piiratavad — toituma pead tervislikult, kütust ei saa liiga palju ja reisi Taisse planeerides võib süsteem soovitada midagi „rohelisemat“. Aga noh, nii hulluks vast ikka ei lähe.
Valge stsenaarium:
Riik kogub meie käitumis- ja terviseandmeid ning suudab selle põhjal teha paremaid ja ennetavaid soovitusi ning raviplaane, et meie elujärge parandada. Andmete kasutamine on läbipaistev ja inimesel on selge arusaam, mis ja milleks kogutakse. Andmete pealt inimeste mõjutamisele ja reklaamile pannakse mõistlikud piirid ning tehnoloogia töötab pigem abilise kui kontrollijana.
Kommentaarid
Postita kommentaar