Otse põhisisu juurde

Nädal 8. IT proff...?

Lugupeetud emeriitprofessor Sirje Keevallik ütles loengus: "Kas arvate, et teile õpetatakse ülikoolis midagi uut? Ei! Teile tehakse lihtsalt need asjad selgeks, mis gümnaasiumis selgeks tegemata jäid."

No… eks midagi uut antakse ikka ka juurde. IT-arenduse õppekaval on päris hästi tunda, et lihtsalt "koodijänkude" kasvatamise asemel pannakse rõhku ka silmaringi avardamisele. Näiteks seesama ITSPEA, Sissejuhatus IT-sse, Keskkonnamõju ja säästev areng jpt. - kõik on olnud tegelikult väga huvitavad ained. Kuigi endal on paljud asjad aastatega niigi külge jäänud, siis nooremale generatsioonile, kellele see teravik peabki olema suunatud on see kindlasti veel olulisem.

Klassikalise kõrgkoolidiplomi eelis on see, et tegemist on tunnustatud kvaliteedimärgiga. AI-ajastul on selle märgise väärtus küll veidi devalveerunud, aga siiski loodan, et enamik on ausad ega kasuta süsteemist lihtsalt läbi libisemiseks promptimist. Kui mitte midagi muud, siis annab diplom tööandjale vähemalt kindluse, et oled suutnud kolm aastat järjepidevalt kohal käia ja vajalikud punktid kokku koguda. Kui oled piisavalt tegija, et lõpetada cum laude, siis see peaks juba küll kõrvad liikuma panema ja viitama reaalsele kompetentsile.

Üldiselt võiks diplom anda tööandjale kindluse, et lisaks tööks vajalikele oskustele on sul ka piisav sotsiaalne võimekus ja silmaring, et meeskonnas toimida. Sest jah – sa võid kümne sõrmega, viies keeles soravalt koodi kirjutada, aga kui sinu kindel veendumus on, et maa on lame ja õhtuti istud fooliumist mütsiga, "sest valitsus…", siis ega sellisega keegi väga koos töötada ei taha. Kui gümnaasiumis seda kõike selgeks ei saanud, siis loodetavasti teeb ülikool selle töö lõpuni.

Kutsehariduse kohta ei oska ma väga kindlat hinnangut anda – kokkupuudet pole. Väidetavalt saab sealt küll head hands-on kogemust, aga ma kahtlen, kas sellest enam piisab. Kui veel mõned aastad tagasi võis olukord olla selline, et võeti otse koolipingist ja see, kes suutis "Hello, world!" ekraanile manada, oli kohe hired, siis praeguseks on pilt muutunud. Täna ei piisa enam sellest, et tead, kuidas midagi teha – oluline on aru saada ka, miks seda tehakse. Lisaks on oluline mõista, kuidas see seostub ka äriliste eesmärkidega. IT-arenduses muutub ärilise poole mõistmine aina olulisemaks ja ma pole kindel, kui palju seda kutsekoolis õpetatakse. 

Sertifikaatidel on samuti oma koht, aga pigem kui "täpp i peal".

"See inimene teab, kuidas konkreetse tootja serverit seadistada."
"See vend oskab Power BI-s tabeleid teha."

Need on kindlasti väärtuslikud, aga pigem lisaväärtuse kategooriast, mitte tervikpildi asendajad. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 3. Uus meedia

Üks, kes kasutab uut meediat oskuslikult - Eesti Ekspress Ekspress on selles mõttes päris hästi pihta saanud, et nad ei ürita lihtsalt paberlehte arvutiekraanile suruda, vaid nad ongi teinud sellest täiesti kaasaegse uudistekanali. Kui vaatad nende pikemaid lugusid veebis, siis need ei ole igavad tekstimassiivid, vaid seal on mingid liikuvad graafikud, videoklipid vahel ja üldse selline vibe, et sa ei loe artiklit, vaid koged mingit multimeediaprojekti. Ja see podcastide teema on neil ka täiesti kümnesse. See, et nad on oma sisuga Spotifys ja mujal keskkondades annab päris laia kandepinna. Üks, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis... Märksa keerulisem oli leida kedagi, kes oleks uues meedias lahjem, kui oma põhikanalis, sest enamasti ongi veebist saanud see põhikanal. Aga siis komistasid sellise lehe otsa nagu Lääne Elu veebiversioon. Kuigi ma pole nende paberlehte võrdluseks käes hoidnud, on raske uskuda, et see saaks olla veel kehvem, kui nende online kanal...

Nädal 4. Info- ja võrguühiskond

Selle nädala teemaks siis jälgimiskapitalism ja digiaedik ning nende hetkeseis Eestis ja võimalikud tulevikustsenaariumid. Kui küsimus on, kui suureks probleemiks need on, siis julgen öelda, et ega probleemi ju pole. Veel... Ehk siis jälgimiskapitalismi all mõeldakse olukorda, kus kogutud andmete põhjal üritab andmete koguja nende pealt teenida. Igapäevaselt siis ilmselt kõik Facebooki, Instagrami jt kogutud andmed, mille põhjal üritatakse sulle õiget riideeset või pesupulbrit reklaamida. Nii mõelda, siis polegi probleemi ju? Tüütu küll, aga kas just päris probleem. Probleem tekib siis, kui kogutud andmete põhjal üritatakse mõjutada olulisemaid otsuseid kui pesupulbri valik — näiteks valimisi. Seal saaksid eelise need õiged reklaamiostjad, kelle eelarve on paremas seisus. Samas hetkel veel ei tunneta põhjust suureks muretsemiseks. Teine teema on juba riigi andmekogudega. Eesrindliku e-riigina on põhimõtteliselt iga meie parameeter salvestatud kuskile andmebaasi. Enamus sellest infost o...

Niisiis… nädal 2 ja teemaks tehnoloogiad ajaloohämarustest.

Peale materjalide läbilugemist ja enda hallolluse läbikammimist — kust ausalt öeldes ei meenunud esialgu midagi väga konkreetset — tuli tugineda lugemismaterjalile ja sõelale jäid kaks märksõna: FTP ja BBS. Arvasin, et üks neist on tänapäeval küll tahaplaanile jäänud, kuid elab siiski edasi, teine aga kuulub pigem digitaalse arheoloogia valdkonda. FTP — kasutusel juba üle 50 aasta!  FTP (File Transfer Protocol) loodi juba 1970. aastatel, ammu enne veebi sündi. Selle eesmärk oli lihtne: võimaldada failide liigutamist arvutite vahel üle võrgu. Tol ajal, kui graafilisi kasutajaliideseid polnud ja interneti sellisel kujul ei eksisteerinud, oli FTP üks põhilisi viise tarkvara, dokumentide ja andmete jagamiseks. Kuigi tavakasutaja puutub FTP-ga täna harvem kokku, pole see kuhugi kadunud. Veebiarendajad kasutavad seda endiselt failide serverisse üles laadimiseks, paljud süsteemid toetavad FTP-d või selle turvalisemaid variante (nt SFTP), ning ka varunduslahendustes kohtab seda siiani. S...