Lugupeetud emeriitprofessor Sirje Keevallik ütles loengus: "Kas arvate, et teile õpetatakse ülikoolis midagi uut? Ei! Teile tehakse lihtsalt need asjad selgeks, mis gümnaasiumis selgeks tegemata jäid."
No… eks midagi uut antakse ikka ka juurde. IT-arenduse õppekaval on päris hästi tunda, et lihtsalt "koodijänkude" kasvatamise asemel pannakse rõhku ka silmaringi avardamisele. Näiteks seesama ITSPEA, Sissejuhatus IT-sse, Keskkonnamõju ja säästev areng jpt. - kõik on olnud tegelikult väga huvitavad ained. Kuigi endal on paljud asjad aastatega niigi külge jäänud, siis nooremale generatsioonile, kellele see teravik peabki olema suunatud on see kindlasti veel olulisem.
Klassikalise kõrgkoolidiplomi eelis on see, et tegemist on tunnustatud kvaliteedimärgiga. AI-ajastul on selle märgise väärtus küll veidi devalveerunud, aga siiski loodan, et enamik on ausad ega kasuta süsteemist lihtsalt läbi libisemiseks promptimist. Kui mitte midagi muud, siis annab diplom tööandjale vähemalt kindluse, et oled suutnud kolm aastat järjepidevalt kohal käia ja vajalikud punktid kokku koguda. Kui oled piisavalt tegija, et lõpetada cum laude, siis see peaks juba küll kõrvad liikuma panema ja viitama reaalsele kompetentsile.
Üldiselt võiks diplom anda tööandjale kindluse, et lisaks tööks vajalikele oskustele on sul ka piisav sotsiaalne võimekus ja silmaring, et meeskonnas toimida. Sest jah – sa võid kümne sõrmega, viies keeles soravalt koodi kirjutada, aga kui sinu kindel veendumus on, et maa on lame ja õhtuti istud fooliumist mütsiga, "sest valitsus…", siis ega sellisega keegi väga koos töötada ei taha. Kui gümnaasiumis seda kõike selgeks ei saanud, siis loodetavasti teeb ülikool selle töö lõpuni.
Kutsehariduse kohta ei oska ma väga kindlat hinnangut anda – kokkupuudet pole. Väidetavalt saab sealt küll head hands-on kogemust, aga ma kahtlen, kas sellest enam piisab. Kui veel mõned aastad tagasi võis olukord olla selline, et võeti otse koolipingist ja see, kes suutis "Hello, world!" ekraanile manada, oli kohe hired, siis praeguseks on pilt muutunud. Täna ei piisa enam sellest, et tead, kuidas midagi teha – oluline on aru saada ka, miks seda tehakse. Lisaks on oluline mõista, kuidas see seostub ka äriliste eesmärkidega. IT-arenduses muutub ärilise poole mõistmine aina olulisemaks ja ma pole kindel, kui palju seda kutsekoolis õpetatakse.
Sertifikaatidel on samuti oma koht, aga pigem kui "täpp i peal".
"See inimene teab, kuidas konkreetse tootja serverit seadistada."
"See vend oskab Power BI-s tabeleid teha."
Need on kindlasti väärtuslikud, aga pigem lisaväärtuse kategooriast, mitte tervikpildi asendajad.
Kommentaarid
Postita kommentaar