Otse põhisisu juurde

Nädal 9. IT juhtimine ja riskihaldus

Selle teema kohta polegi ühtegi väga säravat mõtet. Võiks ju minna mainstreami ning valida Steve Jobsi, Bezose või show-mees Ballmeri aga proovin leida hoopis kellegi kodumaalt. 
Endale on alati sümpatiseerinud Taavi Kotka. Mees nagu orkester. Taavi Kotka on nimi, mida teab iga eestlane seoses e-residentsuse programmiga, kuid tema juhiomadused realiseerusid tegelikult Nortali ülesehitamisel. Ta viis Nortali väikesest Tartu idufirmast regiooni suurimaks tarkvaraettevõtteks. Hiljem riigisektoris olles lükkas ta käima e-residentsuse programmi, mis muutis maailma arusaama riigist kui teenusest. Ta on tuntud oma otsekohesuse ja võime poolest panna inimesed uskuma võimatutesse eesmärkidesse. Lisaks e-residentsuse isaks olemisele on ta käivitanud HK Unicorn Squadi, mis õpetab tüdrukutele IT-d, ja drooniõppeprogrammi Kuri Kotkas.
Teistsugust juhtimisstiili esindab Kristel Kruustük, kes on ettevõtte Testlio asutaja. Tema puhul on selgelt näha suhtleja ja treeneri tüüpi juhti. Testlio edu ei põhine ainult tehnoloogial, vaid suurelt ka meeskonnakultuuril ja inimeste kaasamisel. Kruustük panustab teadlikult avatud suhtlusesse, usalduse loomisse ja töötajate arengusse. Erinevalt Kotkast ei ole Kruustüki fookus niivõrd suurtel visioonidel, vaid inimestel, kes neid visioone ellu viivad. Ta toimib pigem mentorina, kes toetab ja suunab, mitte ei anna lihtsalt käske. Selline juhtimisstiil aitab luua tugeva ja motiveeritud meeskonna, kus inimesed tunnevad end väärtustatuna ja võtavad rohkem vastutust. 
Nende kahe juhi võrdlus näitab, et edukas IT-juhtimine ei tähenda üht kindlat stiili. Taavi Kotka puhul on määravaks visioon ja eestvedamine, Kristel Kruustüki puhul aga suhtlemine ja inimeste arendamine. Mõlemad lähenemised võivad olla väga edukad, kuid toimivad erinevates olukordades ja nõuavad erinevaid isikuomadusi.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 3. Uus meedia

Üks, kes kasutab uut meediat oskuslikult - Eesti Ekspress Ekspress on selles mõttes päris hästi pihta saanud, et nad ei ürita lihtsalt paberlehte arvutiekraanile suruda, vaid nad ongi teinud sellest täiesti kaasaegse uudistekanali. Kui vaatad nende pikemaid lugusid veebis, siis need ei ole igavad tekstimassiivid, vaid seal on mingid liikuvad graafikud, videoklipid vahel ja üldse selline vibe, et sa ei loe artiklit, vaid koged mingit multimeediaprojekti. Ja see podcastide teema on neil ka täiesti kümnesse. See, et nad on oma sisuga Spotifys ja mujal keskkondades annab päris laia kandepinna. Üks, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis... Märksa keerulisem oli leida kedagi, kes oleks uues meedias lahjem, kui oma põhikanalis, sest enamasti ongi veebist saanud see põhikanal. Aga siis komistasid sellise lehe otsa nagu Lääne Elu veebiversioon. Kuigi ma pole nende paberlehte võrdluseks käes hoidnud, on raske uskuda, et see saaks olla veel kehvem, kui nende online kanal...

Nädal 4. Info- ja võrguühiskond

Selle nädala teemaks siis jälgimiskapitalism ja digiaedik ning nende hetkeseis Eestis ja võimalikud tulevikustsenaariumid. Kui küsimus on, kui suureks probleemiks need on, siis julgen öelda, et ega probleemi ju pole. Veel... Ehk siis jälgimiskapitalismi all mõeldakse olukorda, kus kogutud andmete põhjal üritab andmete koguja nende pealt teenida. Igapäevaselt siis ilmselt kõik Facebooki, Instagrami jt kogutud andmed, mille põhjal üritatakse sulle õiget riideeset või pesupulbrit reklaamida. Nii mõelda, siis polegi probleemi ju? Tüütu küll, aga kas just päris probleem. Probleem tekib siis, kui kogutud andmete põhjal üritatakse mõjutada olulisemaid otsuseid kui pesupulbri valik — näiteks valimisi. Seal saaksid eelise need õiged reklaamiostjad, kelle eelarve on paremas seisus. Samas hetkel veel ei tunneta põhjust suureks muretsemiseks. Teine teema on juba riigi andmekogudega. Eesrindliku e-riigina on põhimõtteliselt iga meie parameeter salvestatud kuskile andmebaasi. Enamus sellest infost o...

Niisiis… nädal 2 ja teemaks tehnoloogiad ajaloohämarustest.

Peale materjalide läbilugemist ja enda hallolluse läbikammimist — kust ausalt öeldes ei meenunud esialgu midagi väga konkreetset — tuli tugineda lugemismaterjalile ja sõelale jäid kaks märksõna: FTP ja BBS. Arvasin, et üks neist on tänapäeval küll tahaplaanile jäänud, kuid elab siiski edasi, teine aga kuulub pigem digitaalse arheoloogia valdkonda. FTP — kasutusel juba üle 50 aasta!  FTP (File Transfer Protocol) loodi juba 1970. aastatel, ammu enne veebi sündi. Selle eesmärk oli lihtne: võimaldada failide liigutamist arvutite vahel üle võrgu. Tol ajal, kui graafilisi kasutajaliideseid polnud ja interneti sellisel kujul ei eksisteerinud, oli FTP üks põhilisi viise tarkvara, dokumentide ja andmete jagamiseks. Kuigi tavakasutaja puutub FTP-ga täna harvem kokku, pole see kuhugi kadunud. Veebiarendajad kasutavad seda endiselt failide serverisse üles laadimiseks, paljud süsteemid toetavad FTP-d või selle turvalisemaid variante (nt SFTP), ning ka varunduslahendustes kohtab seda siiani. S...