Otse põhisisu juurde

"We need to build more data centers. AI needs it..."

Kas ma olen ainus, kellel tuleb juba sapimaitse suhu, kui keegi hakkab rääkima järjekordsest "uuest mudelist", mis teeb midagi natuke paremini kui eelmine?

Ausalt – ma ei jõua ära oodata, millal see hype lõpuks pauguga lõhki lendab. Loodetavasti varsti. 

Jah, tegu on ühe suurima tehnoloogilise läbimurdega. Aga milleks me seda kasutame? Rohkem sisu. Rohkem müra. Rohkem midagi. Vähem väärtust.

Ma ei ole kunagi olnud suur sotsmeedia tarbija, aga pärast AI-buumi on mu tarbimine veelgi vähenenud. Seda lihtsalt ei jaksa läbi seedida. Liiga palju sloppy.

Ausalt öeldes oleks isegi värskendav, kui see kõik muutuks tasuliseks. Jah, see oleks paljudele valus – aga kas inimkond kaotaks päriselt midagi, kui "ratsutavate sigade" videosid ei  saaks enam tasuta genereerida? 

See digiprügi, mis kogu sellest peale jääb, on lihtsalt massiivne.

Ja tõsiselt – mis mõte on lasta välja AI-mudel muusika tegemiseks? Mis väärtust see loob? Kelle jaoks?

Praegu tundub, et ainus eesmärk on toota rohkem. Mitte paremini.

Lihtsalt kohutav.

Rant over.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 3. Uus meedia

Üks, kes kasutab uut meediat oskuslikult - Eesti Ekspress Ekspress on selles mõttes päris hästi pihta saanud, et nad ei ürita lihtsalt paberlehte arvutiekraanile suruda, vaid nad ongi teinud sellest täiesti kaasaegse uudistekanali. Kui vaatad nende pikemaid lugusid veebis, siis need ei ole igavad tekstimassiivid, vaid seal on mingid liikuvad graafikud, videoklipid vahel ja üldse selline vibe, et sa ei loe artiklit, vaid koged mingit multimeediaprojekti. Ja see podcastide teema on neil ka täiesti kümnesse. See, et nad on oma sisuga Spotifys ja mujal keskkondades annab päris laia kandepinna. Üks, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis... Märksa keerulisem oli leida kedagi, kes oleks uues meedias lahjem, kui oma põhikanalis, sest enamasti ongi veebist saanud see põhikanal. Aga siis komistasid sellise lehe otsa nagu Lääne Elu veebiversioon. Kuigi ma pole nende paberlehte võrdluseks käes hoidnud, on raske uskuda, et see saaks olla veel kehvem, kui nende online kanal...

Nädal 4. Info- ja võrguühiskond

Selle nädala teemaks siis jälgimiskapitalism ja digiaedik ning nende hetkeseis Eestis ja võimalikud tulevikustsenaariumid. Kui küsimus on, kui suureks probleemiks need on, siis julgen öelda, et ega probleemi ju pole. Veel... Ehk siis jälgimiskapitalismi all mõeldakse olukorda, kus kogutud andmete põhjal üritab andmete koguja nende pealt teenida. Igapäevaselt siis ilmselt kõik Facebooki, Instagrami jt kogutud andmed, mille põhjal üritatakse sulle õiget riideeset või pesupulbrit reklaamida. Nii mõelda, siis polegi probleemi ju? Tüütu küll, aga kas just päris probleem. Probleem tekib siis, kui kogutud andmete põhjal üritatakse mõjutada olulisemaid otsuseid kui pesupulbri valik — näiteks valimisi. Seal saaksid eelise need õiged reklaamiostjad, kelle eelarve on paremas seisus. Samas hetkel veel ei tunneta põhjust suureks muretsemiseks. Teine teema on juba riigi andmekogudega. Eesrindliku e-riigina on põhimõtteliselt iga meie parameeter salvestatud kuskile andmebaasi. Enamus sellest infost o...

Niisiis… nädal 2 ja teemaks tehnoloogiad ajaloohämarustest.

Peale materjalide läbilugemist ja enda hallolluse läbikammimist — kust ausalt öeldes ei meenunud esialgu midagi väga konkreetset — tuli tugineda lugemismaterjalile ja sõelale jäid kaks märksõna: FTP ja BBS. Arvasin, et üks neist on tänapäeval küll tahaplaanile jäänud, kuid elab siiski edasi, teine aga kuulub pigem digitaalse arheoloogia valdkonda. FTP — kasutusel juba üle 50 aasta!  FTP (File Transfer Protocol) loodi juba 1970. aastatel, ammu enne veebi sündi. Selle eesmärk oli lihtne: võimaldada failide liigutamist arvutite vahel üle võrgu. Tol ajal, kui graafilisi kasutajaliideseid polnud ja interneti sellisel kujul ei eksisteerinud, oli FTP üks põhilisi viise tarkvara, dokumentide ja andmete jagamiseks. Kuigi tavakasutaja puutub FTP-ga täna harvem kokku, pole see kuhugi kadunud. Veebiarendajad kasutavad seda endiselt failide serverisse üles laadimiseks, paljud süsteemid toetavad FTP-d või selle turvalisemaid variante (nt SFTP), ning ka varunduslahendustes kohtab seda siiani. S...