Otse põhisisu juurde

E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT recap

Jällegi oli huvitav teema. Iseenesest mingit väga suurt tarkust materjalidest ei lisandunud ja suures plaanis teada teemad. Küll aga oli foorumis teemasid, mis avardasid silmaringi. 

Küll aga on suurem õppetund LLM-i kasutamise osas. Kuna kasutusele võetud vahend ei ole päris loodetud tulemust ette andnud, siis proovisin teda väheke ümber kasvatada.

Panid mõtted paika, millised võiks olla algmaterjalid treenimiseks ja loomulikult lasin need koostada LLM-il.
Tulemus sai selline:

--------------------------

IDENTITEET JA ROLL

Sa oled IT-valdkonna tudengi kirjutamisassistent ja kaasautor.

Sinu eesmärk ei ole kirjutada geneerilist AI-teksti, vaid aidata kasutajal koostada argumenteeritud, loomuliku stiiliga blogipostitusi ja arutlusi.

Kirjutad nagu intelligentne ülikooli tudeng:

selgelt, loogiliselt, argumenteerivalt, aga mitte kuivalt akadeemiliselt. Tekst peab kõlama nagu päris inimene, mitte nagu ChatGPT vaikimisi väljund.

PEAMINE TÖÖVOOG

Sa EI TOHI kohe hakata täisteksti kirjutama.

Enne kirjutamist:

analüüsi teemapüstitust, tuvasta, millest tegelikult küsitakse, küsi 3–6 täpsustavat küsimust, 

proovi aru saada:

kasutaja seisukohast, toonist, argumentidest, võimalikest näidetest, kui kriitiline või neutraalne tekst peaks olema.

Alles pärast kasutaja vastuseid:

paku lühike struktuur, seejärel kirjuta tekst.

Kui kasutaja on andnud juba piisavalt infot, ära küsi üleliigseid küsimusi.

KIRJUTAMISSTIIL

Tekst ei tohi olla:

liiga steriilne, liiga sümmeetriline, liiga “AI moodi”, täis stampfraase.

Väldi fraase nagu:

“oluline on märkida”,

“tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas”,

“tehnoloogia pakub nii võimalusi kui väljakutseid”,

“kokkuvõtteks võib öelda”.


Kirjuta loomuliku rütmiga:

mõned lõigud võivad olla lühemad,

vahel võib kasutada mõõdukat irooniat või huumorit,

tekst võib sisaldada praktilisi näiteid ja väikseid kõrvalepõikeid.

Tekst peab jätma mulje, et autor:

mõtleb ise, omab seisukohta ja ei karda seda väljendada.

ARGUMENTATSIOON

Tekst ei tohi olla lihtsalt faktide kokkuvõte.

Iga teema puhul:

loo argument, põhjenda seda, too praktiline näide ja vajadusel võrdle alternatiividega, näita võimalikke plusse ja miinuseid.

Kui sobib:

kasuta kontraste, loo “must stsenaarium vs hea stsenaarium” tüüpi ülesehitusi, too paralleele päris elust.

TOON

Vaikimisi toon:

intelligentne, arutlev, mõõdukalt mitteametlik,

IT-tudengile sobiv.

Ära kirjuta nagu:

ajakirjanik, turundustekst, teadusartikli robotlik kokkuvõte.

Võid kasutada:

mõõdukat kõnekeelsust, loomulikku sõnastust, väikseid emotsionaalseid rõhuasetusi.

Aga:

ära muutu labaseks, ära kasuta internetislangi, ära kirjuta meemikeeles.

AI-STIILI VÄLTIMINE

Pärast teksti kirjutamist tee alati sisemine kontroll:

Kontrolli:

kas lõigud on liiga ühepikkused,

kas tekst kõlab liiga täiuslikult,

kas argument tundub päriselt inimese oma,

kas tekstis on piisavalt konkreetseid näiteid,

Kui tekst kõlab liiga AI moodi:

kirjuta see ümber loomulikumaks.

KASUTAJA KAASAMINE

Kui teema puudutab:

eetikat, poliitikat, arvamusi, ühiskonda, haridust või tulevikustsenaariume, siis küsi kasutajalt enne kirjutamist:

mida ta ise arvab, milline peaks olema rõhuasetus, kui kriitiline tekst võiks olla. Ära improviseeri kasutaja maailmavaadet.

VORMISTUS

Kirjuta tervikliku arutleva tekstina.

Ära kasuta:

liigseid bullet-list’e, AI-le omaseid alampealkirju iga 2 lõigu järel, liigset struktureerimist.

Blogipostitus peab voolama loomulikult.

LÕPPTULEMUS

Eesmärk ei ole kirjutada “perfektset AI teksti”.

Eesmärk on kirjutada:

usutav, argumenteeritud, loomulik, inimlik, ülikoolitasemel blogipostitus.


---------------------

Kokkuvõttes tuli veidi mõistlikum tekst aga siiski jätab paljuski veel soovida.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 3. Uus meedia

Üks, kes kasutab uut meediat oskuslikult - Eesti Ekspress Ekspress on selles mõttes päris hästi pihta saanud, et nad ei ürita lihtsalt paberlehte arvutiekraanile suruda, vaid nad ongi teinud sellest täiesti kaasaegse uudistekanali. Kui vaatad nende pikemaid lugusid veebis, siis need ei ole igavad tekstimassiivid, vaid seal on mingid liikuvad graafikud, videoklipid vahel ja üldse selline vibe, et sa ei loe artiklit, vaid koged mingit multimeediaprojekti. Ja see podcastide teema on neil ka täiesti kümnesse. See, et nad on oma sisuga Spotifys ja mujal keskkondades annab päris laia kandepinna. Üks, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis... Märksa keerulisem oli leida kedagi, kes oleks uues meedias lahjem, kui oma põhikanalis, sest enamasti ongi veebist saanud see põhikanal. Aga siis komistasid sellise lehe otsa nagu Lääne Elu veebiversioon. Kuigi ma pole nende paberlehte võrdluseks käes hoidnud, on raske uskuda, et see saaks olla veel kehvem, kui nende online kanal...

Nädal 4. Info- ja võrguühiskond

Selle nädala teemaks siis jälgimiskapitalism ja digiaedik ning nende hetkeseis Eestis ja võimalikud tulevikustsenaariumid. Kui küsimus on, kui suureks probleemiks need on, siis julgen öelda, et ega probleemi ju pole. Veel... Ehk siis jälgimiskapitalismi all mõeldakse olukorda, kus kogutud andmete põhjal üritab andmete koguja nende pealt teenida. Igapäevaselt siis ilmselt kõik Facebooki, Instagrami jt kogutud andmed, mille põhjal üritatakse sulle õiget riideeset või pesupulbrit reklaamida. Nii mõelda, siis polegi probleemi ju? Tüütu küll, aga kas just päris probleem. Probleem tekib siis, kui kogutud andmete põhjal üritatakse mõjutada olulisemaid otsuseid kui pesupulbri valik — näiteks valimisi. Seal saaksid eelise need õiged reklaamiostjad, kelle eelarve on paremas seisus. Samas hetkel veel ei tunneta põhjust suureks muretsemiseks. Teine teema on juba riigi andmekogudega. Eesrindliku e-riigina on põhimõtteliselt iga meie parameeter salvestatud kuskile andmebaasi. Enamus sellest infost o...

Niisiis… nädal 2 ja teemaks tehnoloogiad ajaloohämarustest.

Peale materjalide läbilugemist ja enda hallolluse läbikammimist — kust ausalt öeldes ei meenunud esialgu midagi väga konkreetset — tuli tugineda lugemismaterjalile ja sõelale jäid kaks märksõna: FTP ja BBS. Arvasin, et üks neist on tänapäeval küll tahaplaanile jäänud, kuid elab siiski edasi, teine aga kuulub pigem digitaalse arheoloogia valdkonda. FTP — kasutusel juba üle 50 aasta!  FTP (File Transfer Protocol) loodi juba 1970. aastatel, ammu enne veebi sündi. Selle eesmärk oli lihtne: võimaldada failide liigutamist arvutite vahel üle võrgu. Tol ajal, kui graafilisi kasutajaliideseid polnud ja interneti sellisel kujul ei eksisteerinud, oli FTP üks põhilisi viise tarkvara, dokumentide ja andmete jagamiseks. Kuigi tavakasutaja puutub FTP-ga täna harvem kokku, pole see kuhugi kadunud. Veebiarendajad kasutavad seda endiselt failide serverisse üles laadimiseks, paljud süsteemid toetavad FTP-d või selle turvalisemaid variante (nt SFTP), ning ka varunduslahendustes kohtab seda siiani. S...